Euroopa pilv või üks kolmest suurest ameeriklasest?

Prantsuse senati komisjoni ees istus 2025. aasta juunis Microsoft France'i avalike suhete ja õigusküsimuste direktor Anton Carniaux. Temalt küsiti, kas ta saab vande all kinnitada, et Prantsuse avaliku sektori andmed ei jõua USA ametivõimudeni ilma kohalike ametivõimude nõusolekuta.

„Non, je ne peux pas le garantir.“ Ei, ma ei saa seda garanteerida.

Ta lisas, et avaliku sektori klientide puhul pole seda seni juhtunud. Küsimus on aga selles, kelle otsustada asi üldse on.

Jutt käib pilveteenustest: serveritest ja andmebaasidest, mida ettevõtted reeglina enam ise ei osta, vaid rendivad neid teenusepakkuja andmekeskusest. Pilveteenuste turgu valitsevad Amazon (AWS), Microsoft (Azure) ja Google (GCP), kelle käes on umbes 70% Euroopa pilveturust. Euroopa pakkujad moodustavad umbes 15% turust. Käibelt on suurimad Euroopa pakkujad SAP ja Deutsche Telekom, aga suurkolmiku tuntuimad iseseisvad alternatiivid on OVHcloud, Scaleway ja Hetzner. Peale nende on igas Euroopa riigis oma kohalikud pilveteenuse pakkujad. Eestis näiteks Telia, Zone ja OIXIO.

Erinevused Euroopa pilvepakkujate ja kolme suure vahel

Hind. Euroopa pakkujad on tuntavalt odavamad. Sama võimsusega server maksab sageli mitu korda vähem. Kõige suurem vahe on serveritest-pilvest väljuval liiklusel, ehk andmetel, mis pakkuja serveritest kasutajani liiguvad. Kolm suurt USA pakkujat mõõdavad kõik selle mahu ära ja esitavad iga terabaidi eest arve. Paljude Euroopa pakkujate puhul on põhiline andmeside maht kuutasu sees.

Teenuste valik. Microsoftil, Google'il ja AWS-il on sadu valmis teenuseid. Teenuseid, mille saab kasutusele võtta paari klikiga ilma et peaks midagi installeerima. Euroopa pakkujatel on sarnaseid teenuseid suurusjärgu võrra vähem - kümneid. Euroopa pakkujatest on suurim teenuseportfell OVHcloudil ja Scaleway'l. Hetzneri teenuseportfell on kitsam ja piirdub virtuaalserverite, võrguinfrastruktuuri, salvestusinfra ja mõne üksiku vabavaralise andmebaasiga. Soodsam hind tähendab potentsiaalselt rohkem tööd. Teenused, mis kolme suure pakkuja juures saab kuutasuga, tuleb Euroopa pakkujate puhul ise installeerida, seadistada ja hallata. Kui meeskonnas selliseid oskuseid ei ole, võib palgakulu süüa hinnavahe kiiresti ära.

Tehisintellekt. Kolmel suurel on tehisintellekti platvormid, kus valik on palju laiem ja tööriistu rohkem. Euroopa pakkujad võimaldavad samuti hallatud TI mudelite kasutamist, aga mudelite ja teenuste valik on kitsam ja TI-ga seotud tööriistakast väiksem. Kui infosüsteem vajab laia valikut TI tööriistu, siis ei ole paraku kolmele suurele USA platvormile alternatiivi.

Sertifikaadid ja hanked. Riigihangetel ja reguleeritud tegevusaladel nõutakse sageli konkreetseid turvasertifikaate. Ilma nendeta ei saa pakkuja teenuseid üldse kasutada. Enne valikut tasub kontrollida kolme asja: kas nõutud sertifikaadid on olemas, kas need katavad täpselt vajalikku teenust ja kas andmed peavad seaduse järgi paiknema Euroopas.

Tugi ja tööjõud. AWS-i spetsialisti on lihtsam palgata kui Scaleway oma, dokumentatsiooni on kordades rohkem ja enamikule probleemidest leiab vastuse ilma toe poole pöördumata.

Turvakaalutlused

Pakkuja valik ei ole ainult tehniline küsimus. Sageli otsustab hoopis see, millise riigi seadused ettevõtte kohta kehtivad. CLOUD Acti puhul ei loe serveri asukoht, vaid see, kelle kontrolli all ettevõte on. Euroopas asuv andmekeskus ei aita, kui emaettevõte allub USA seadustele.

Samas ei ole ka Euroopa ettevõte seejuures automaatselt kaitstud. 2025. aastal kinnitas Kanada kohus korralduse, mis nõuab OVHcloudilt kliendiandmeid, sh Prantsusmaa ja Suurbritannia serveritest, sest ettevõttel on Kanadas tütarfirma. OVHcloud vaidlustas selle ja menetlus käib. Juhtum näitab, et sellest, et peakontor on Euroopas, ei pruugi üksi piisata.

Sama probleem puudutab ka kolme suure pakkuja suveräänseid regioone. AWS avas 2026. aasta jaanuaris Brandenburgis eraldi suveräänse pilve, mida haldavad Saksa ettevõtted. Sarnane lahendus on ka Microsofti Sovereign Cloud. Lepingulised lubadused on tugevad, aga globaalne kontroll jääb USA-sse. 2026. aastal ei ole veel piisavalt palju kohtupretsedente ja otsuseid, et saaks öelda, kas suveräänsed regioonid on piisavad, et karmimaid nõudeid andmete Euroopas paiknemise kohta täita.

Teenusepakkuja vahetamine muutub odavamaks

Üks oluline kuupäev on 12. jaanuar 2027. Sellest päevast alates ei tohi enam küsida pakkuja vahetamisega seotud tasusid, sealhulgas andmete väljaviimise tasu. Vahetamise rahaline takistus väheneb oluliselt. Alles jäävad tootjapõhised liidesed ja andmeformaadid ning nende ümberkirjutamine maksab rohkem kui ükski vahetustasu.

Eesti

Riigi tasandil on Eesti selle peale ammu mõelnud: andmesaatkond Luksemburgis, X-tee, Riigipilv. Tegu on riikliku taristuga, mitte kommertspilve pakkujaga. Teaduste Akadeemia küberturvalisuse komisjon hoiatas 2026. aasta suvel avaldatud riskianalüüsis süveneva sõltuvuse eest suurte välismaiste tehnoloogiaettevõtete lahendustest. See on analüüsis üks tähelepanuväärsetest riskidest.

Eesti erasektoris on suurte pilveplatvormide kasutus sarnane teiste EL-i riikide omaga. Erasektori ettevõtted vajavad innovatsiooniks ja kiireks tegutsemiseks kolme suure USA platvormi pakutavat paindlikkust, teenuseid ja arengukiirust ning kahjuks on selles osas Euroopa pilveplatvormidel veel arenguruumi. Samas alati tasub Euroopa ja Eesti alternatiive kaaluda ja tihti on nad konkreetse süsteemi jaoks sobivamad ja soodsamad.

Kumba valida

Kindlalt tuleb valida üks kolmest suurest pakkujast, kui arendatav süsteem toetub tehisintellekti platvormidele. Samuti siis, kui meeskonnas ei ole IT-taristu spetsialisti või kui kiirus on praegu tähtsam kui kulu. Just sellised on nõuded enamiku kiiresti arenevate tehisintellekti-toodete puhul, kus arendajaid on palju rohkem kui IT-taristu spetsialiste.

Euroopa pakkuja sobib siis, kui koormus on ühtlane ja väljuvat liiklust palju, kui kliendid tulevad avalikust sektorist või reguleeritud tööstusest või kui arve on juba praegu suurem, kui olema peaks. Näiteks on Euroopa pakkujad sobivad videoteenustele ja suure liiklusega meediaportaalidele, kus on väga suur andmeside liiklus, mis põhjustaks kolme suure pakkuja puhul suure kulu.

Valima ei pea ainult üht teenusepakkujat. Süsteemi võib üles ehitada ka nii, et andmed ja põhikoormus on Euroopas ja üksikud keerukamad teenused Microsoftis, AWS-is või Google Cloud Platformis.

Väga oluline on see, kui tugevalt on töötav süsteem seotud ühe pilveplatvormi eritööriistadega. Mida vähem, seda odavam on hiljem meelt muuta ja teenusepakkujat vahetada. Kõige lihtsam viis seda praegu kontrollida on küsida oma IT-partnerilt, kui palju maksaks kõigi andmete väljaviimine kasutatavast pilveplatvormist täna.

Allikad

Senati kuulamine, 2025: https://www.senat.fr/compte-rendu-commissions/20250609/ce_commande_publique.html

Synergy Research Group, 2025: https://www.srgresearch.com/articles/european-cloud-providers-local-market-share-now-holds-steady-at-15

Kanada kohtuotsus, 2025: https://www.theregister.com/2025/11/27/canada_court_ovh

EL-i andmeseadus (Data Act), art 29: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:L_202302854

E-riigi riskianalüüs, 2026: https://www.akadeemia.ee/eesti-e-riiki-ohustavad-vahene-hajutatus-ning-soltuvus-pilvtootlusest-ja-tehisintellektist/