Ettevõtte digitaliseerimine ei eelda enam suurt IT-investeeringut, alustada saab väikeste sammudega

Märt Ridala, DataSky tegevjuht

Eurostati andmete järgi on Eestis vähemalt põhitasemel digitaalselt arenenud ettevõtteid ligikaudu 55%. Teisisõnu, pea pooltel Eesti ettevõtetel puuduvad puuduvad elementaarsed digivõimekused: nad ei kogu andmeid, nad ei ole automatiseerinud oma tööprotsesse ega kasuta spetsiaalset äritarkvara.

Kõrgtasemel digilahendusi, näiteks tehisintellekti, andmeanalüütikat või terviklikke äriprotsesside juhtimissüsteeme, kasutab vaid väike osa Eesti ettevõtetest, suurusjärgus iga kümnes.

Võrdluses EL-iga paikneb Eesti selle näitajaga allapoole keskmist. Oleme küll ees mitmest Lõuna- ja Ida-Euroopa riigist, kuid jääme selgelt maha Põhjamaadest ja Lääne-Euroopast, kus vähemalt põhitasemel digitaalselt arenenud ettevõtteid on märksa rohkem. Paradoksaalne pilt, sest oleme tuntud ju digiriigina.

Konkurentsi ja tootlikkuse küsimus

Mis on madala digivõimekuse tagajärjed? Kõige kallimaks tagajärjeks on see kui valede või puudulike andmete pealt tehakse valesid otsuseid. Kalleid valesid otsuseid. Võib ka juhtuda, et puudu olevad andmed asendatakse arvamuse või tundega ja tehakse otsuseid tunde põhjal. Selline olukord võib viia näiteks selleni, et tehakse turunduskampaaniaid, mis müüki ei kasvata. Ostetakse lattu kaupa, mida pärast ei saa müüdud või arendatakse välja uus teenus, mida kliendid ei vaja.

Teiseks kui protsessid ei ole automatiseeritud ja info ei liigu süsteemselt, kipuvad tööprotsessid vinduma. Andmeid sisestatakse mitu korda, dokumente saadetakse edasi-tagasi, infot otsitakse erinevatest failidest. Juhtimisotsused sünnivad sageli viitega, mitte värskete andmete põhjal. See tähendab ajakulu ja vigu ning mõlemad maksavad.

Kolmas oluline tagajärg on kasvu pidurdumine. Kui ettevõtte töökorraldus tugineb inimeste mälule, e-kirjadele ja Excelitele, siis tähendab iga uus klient või projekt automaatselt rohkem manuaalset tööd. Mingil hetkel jõutakse olukorda, kus käive küll suureneb, kuid kasum ei kasva samas tempos, sest väärtuse loomise asemel paisub halduskoormus. Selle asemel, et investeerida arendusse, tuleb palgata inimesi olemasoleva segaduse haldamiseks.

 Neljandaks mõjutab madal digitaliseerituse tase otseselt konkurentsivõimet. Turg eeldab täna kiirust, läbipaistvust ja mugavust, ent kui konkurent suudab vastata kiiremini ja tegutseda väiksema kulubaasiga, on tal selge eelis.

Eesti majanduse kontekstis on see aga laiem küsimus. Meie tööealine elanikkond ei kasva, tööjõupuudus on püsiv ja palgasurve jätkub. Digitaliseerimine on seega üks väheseid realistlikke viise, kuidas väikeriik saab suurendada loodavat lisandväärtust.

Digitaliseerimise mainemure

Huvitaval kombel on digitaliseerimisel Eesti erasektoris kuvandiprobleem. Paljude ettevõtjate jaoks seostub digitaliseerimine endiselt keerulise tarkvaraarenduse ja kuuekohalise eelarvega. Midagi, mis võtab aastaid ja mille tegelik kasu pole selge.

Tegelikult on pilt viimastel aastatel kardinaalselt muutunud. Digitaliseerimine ei pea enam algama uue monoliitse süsteemi ehitamisest. Vastupidi: kõige mõistlikum on alustada väikestest, konkreetsetest tükkidest, mille abil saab teatud tööprotsessi(d) automatiseeritud ja mille kasud on kohe nähtavad.

Selliste väikeste lahenduste loomist võimaldavad low-code ja no-code platvormid, näiteks Microsoft Power Apps, mis on viimastel aastatel kiiresti arenenud ja saavutanud küpsusastme, tänu millele saab neid ka kriitilistes äriprotsessides edukalt kasutada. Nende mõte on lihtne: tarkvara ei pea enam programmeerima nullist ja rakendusi saab kokku panna visuaalse liidese abil, seadistades ja liidestades olemasolevaid komponente. Tehniline barjäär on viidud miinimumini.

Sellised platvormide abil saab luua väiksemaid rakendusi, mida töötaja kasutab oma igapäevatöös: näiteks raporti esitamiseks, tehtud töö märkimiseks või kliendikohtumise kokkuvõtte sisestamiseks. Sisestatud info ei jää eraldi faili või kellegi postkasti, vaid liigub automaatselt edasi ettevõtte olemasolevatesse süsteemidesse. Vajadusel käivitub samast sisestusest automaatne järgmine samm, näiteks kinnitamine või teavitus vastutavale juhile.

Väikesel lahendusel suur mõju

Oluline on siiski mõista, et ükski platvorm ei lahenda halba protsessi. Low-code lahendused ei asenda strateegiat ega juhtimisotsuseid, need annavad lihtsalt võimaluse muudatus kiiresti ellu viia. Edu sõltub sellest, kas ettevõte on valmis oma töökorraldust kriitiliselt üle vaatama ja otsustama, mida ning miks automatiseerida.

Kuid esimeste sammude tegemine on lihtsam kui kunagi varem. Ettevõte ei pea igas olukorras alustama suurest IT-investeeringust. Kui kuskil tekib pudelikael, saab selle jaoks luua eraldi lahenduse, ehk konkreetse tööriista konkreetse probleemi lahendamiseks. See vähendab ka riski, sest kui üks lahendus ei tööta ootuspäraselt, on selle mõju piiratud.

 Probleemide kiire lahendamine annab julgust ka digitaliseerimisega edasi liikuda. Töötajad näevad, et nende töö muutub lihtsamaks ja juhid saavad kinnitust, et nende otsustel on positiivne mõju. Kui selliseid väikeseid parandusi teha mitu, hakkab muutuma kogu ettevõtte töökorraldus. See ongi tegelikult digitaliseerimise mõte.

Avaldatud esimesenda aritehnoloogia.ee portaalis.