Märt Ridala: kuidas juhtida töötajaid AI-pelgusest üle saama

Märt Ridala, Datasky tegevjuht

Tehisintellektist pole ettevõttes kasu, kui see ei lahenda töötajate igapäevaseid probleeme ja tähendab pigem lisatööd või õppimiskohustust. Edukas AI juurutamine algab seetõttu hoopis väikestest ja praktilistest lahendustest, mis aitavad mõne konkreetse tööülesande kiiremini ära teha ja annavad töötajale esimese selge kogemuse tehnoloogia kasust.

Kui küsida mõnelt juhilt, kas nende organisatsioon AI-d kasutab, on vastus tihti jaatav. Aga kui sama küsimus panna tema töötajate ette? Julgen väita, et siin jagunevad vastused kahte leeri: ühed annavad sama vastuse mis juht, teised aga vaikivad.

Probleem ei ole täna enam tehnoloogias. AI tööriistad on olemas, kättesaadavad ja enamasti taskukohased. Probleem on selles, et töötajad ei näe neis kasu ja tihtipeale on neil selleks põhjust. Kui juhtkonnast tuleb lihtsalt suunis, et "näe, siin on tööriist, kasutage,” aga keegi ei ole töötajale selgitanud, mida see talle päriselt annab, siis ei tundu see lahendusena.

Iga uue tööriista õppimine võtab aega ja enamasti on tööd niigi palju ja aega liialt vähe.

Samas on täna sisuliselt iga organisatsiooni jaoks kriitiline, et nende töötajad õpiksid ja harjuksid AI-d oma töös kasutama. Levinuim viga on arvata, et see juhtub omal initsiatiivil – niisama katsetades, avastades, kohandades. Tegelikkus on teistsugune. Enamikul töötajatest ei ole volitusi iseseisvalt uusi süsteeme testida ning kellelgi ei ole tõenäoliselt planeeritud kahte-kolme vaba tööpäeva, mida uue AI-lahenduse põhjalik läbikatsetamine eeldaks.

Jah, organisatsioonides on alati inimesi, kes on valmis ise katsetama, tööriistu proovima ja leidma viise, kuidas tehnoloogiat oma töö lihtsustamiseks kasutada. Selliste inimestega saab minna üpris kaugele ja anda neile isegi oma osakonna töö automatiseerimise väljakutse. Tõenäoliselt üksi terve osakonna tööd ära ei tee, aga kümneprotsendilise efektiivsuse saavutamine on AI-töövahendite, vaibkoodimise ja ligipääsetavate andmete läbi võimalik pea kõigis tööprotsessides.

⁹Aga neid ei ole enamik ja realistlik on eeldada, et suur osa töötajatest ei muutu kunagi AI-entusiastideks. Nad vajavad konkreetset lahendust, mis lihtsalt töötab. Nii ei teki AI kasutus organisatsioonides iseenesest, olenemata sellest, kui innukalt juhtkond seda nõuab.

Seepärast ei maksa mõelda AI kasutuselevõtust organisatsioonis kui ühekordsest hüppest, vaid pigem protsessist, mis toimub väikeste, konkreetsete tööriistade kaudu, mis lahendavad päris probleeme päris inimeste jaoks. Üks tööriist müügimeeskonnale, teine personaliosakonnale, kolmas raamatupidajale. AI ei hakka näiteks raamatupidajat asendama, ent võib muuta tema töö nii palju lihtsamaks, et tal jääb aega tegeleda teiste teemadega – olgu selleks nõustamine või enese täiendamine.

𝗞𝗲𝗲𝗴𝗶 𝗽𝗲𝗮𝗯 𝘁𝗲𝗴𝗲𝗺𝗮 𝗲𝘀𝗶𝗺𝗲𝘀𝗲 𝘀𝗮𝗺𝗺𝘂

Siin muutub oluliseks väline vaade. Ettevõtte enda spetsialistide töölaud on niigi täis. Keegi peab võtma vastutuse ja tegema töö nullist lõpuni: kuulama, kaardistama, lahenduse looma ja selle igapäevatöö sisse viima. Tavaliselt jääb see tegemata või ripakile just sellepärast, et kellelgi ei ole selleks eraldi aega ega mandaati.

Nagu sisuliselt iga uue teadmise edasi andmise puhul, on tähtis silmas pidada, et hea konsultant ei tule kohe tehnoloogiat pakkuma. Alustama peaks alati töötajate endi kuulamisest. Probleemid võivad olla väikesed ja igapäevased – korduv aruandlus, mida keegi ei taha teha; e-kirjad, mida saadetakse iga nädal samas formaadis või otsing läbi sadade failide, mis võtab rohkem aega kui keegi tunnistada tahab. Nende väikeste probleemide lahendamine võib vabastada märkimäärselt aega ilma, et midagi suurt peaks muutuma.

Samuti ei pea lahendust tingimata nimetama AI-ks. Töötajale on oluline, et tema töö läheb lihtsamaks ja kiiremaks. Kui ta näeb, et mõni tööriist säästab tal kaks-kolm tundi nädalas, muutub abstraktne oht konkreetseks kasuks. Seejärel tuleb töötajal endal järgmine küsimus iseenesest: kas saaksime midagi sarnast teha ka muudes töölõikudes?

See on hetk, kus AI kasutuselevõtt päriselt algab – ühe töötaja kogemusega, et tehnoloogia töötab tema jaoks ja muudab olemasoleva töö lihtsamaks. Esimese kogemuse loomine on töö, mida peaks juhtima juht, mitte mõni entusiastlik töötaja enda vabast ajast.

Avaldatud esimesena Äripäevas.